Mis on Lapimaa?
Lapimaa on Soome põhjapoolseim ja suurim maakond, mis paikneb peamiselt külmadel mägistel aladel. Seda ümbritsevad imelised kivikurud ja lõputud tundrad, pakkudes külastajatele unikaalseid looduselamusi.
Lapimaa on geograafiliselt erakordne piirkond, kus looduse võimsus ja ilu avanevad oma kõige puhtamal kujul. See on koht, kus modernne maailm kohtub muinasjutulise loodusega.
Lapimaa keskus asub Rovaniemis, mis on tuntud kui jõuluvana ja tema abiliste kodu. Kuid Rovaniemi pole ainus sealne turismimagnet − Lapimaal on veel palju muud põnevat avastamisväärset.
Piirkonna kliima on arktilise tsooni omane, kus talved on pikad ja külmad, suved aga lühikesed kuid valgusküllased tänu polaarpäevale. Need äärmuslikud tingimused on kujundanud ainulaadse ökosüsteemi ja kultuuri.
Lapimaa on koht, kus saab kogeda tõelist vaikust ja ruumi. See on sihtkoht neile, kes otsivad autentset kogemust, kaugel linnakärast ja -stressist.
Saamid - Lapimaa Põlisrahvas
Lapimaa põlisrahvas on saamid, kes on elanud selles piirkonnas juba tuhandeid aastaid. Saamid on rahvausundi järgi "päikese pojad ja tütred", mis peegeldab nende sügavat sidet looduse ja päikesega.
Saamid on tuntud oma värviarmastuse poolest - nende traditsioonilised rahvarõivad on kirjud ja eredavärvilised, sageli punaste, siniste, kollaste ja roheliste mustritega. Need värvid kannavad sügavat kultuurilist tähendust ja peegeldavad Lapimaa looduse mitmekesisust.
Saami keel, eriti põhjasaami kirjakeel, hoitakse elujõulisena läbi keelelise hariduse, sellekeelsete raamatute ja muusika väljaandmise. Keel on rahva identiteedi oluline osa ja seda räägitakse uhkusega.
Saami muusika, eriti improviseeriv joik, on üle maailma kuulus kui Euroopa vanim ja algupäraseim muusikavorm. Joiul baseerub ka saami moodne muusika, mis ühendab traditsioone kaasaegse helikeelega.
Saamide kultuur on tihedalt seotud põhjapõtrade kasvatamisega, mis on olnud nende elatusvahend sajandeid. See traditsioon jätkub tänaseni ja on oluline osa saami identiteedist.
Tänapäeval elab saamide kultuur ja traditsioonid edasi, kohandudes modernse maailmaga, kuid säilitades oma ainulaadse identiteedi ja väärtused.
Rovaniemi - Jõuluvana Kodu
Rovaniemi on Lapimaa ametlik pealinn ja südames. See on koht, kus asub maailmakuulus Jõuluvana Küla (Santa Claus Village), mis on avatud külastajatele aastaringselt.
Jõuluvana elab Rovaniemis koos oma abiliste ja põhjapõtradega. Külastajad saavad jõuluvanaga kohtuda, vestelda temaga ning saata kirju tema ametlikust postkontorist, mis saadab miljoneid kirju üle maailma igal aastal.
Rovaniemi asub täpselt pooljoone peal, mis on märgitud maha ning mida saab külastada. See geograafiline erirõhk muudab Rovaniemi veelgi erilisemaks sihtkohaks.
Linn pakub jõulumeeleolu aastaringselt - jõuluteemalised muuseumid, töötoad, ning võimalus kogeda päris talveimet isegi suvekuudel tänu jääskulptuuridele ja sisemüüridele.
Rovaniemi on ka suurepärane baas teiste Lapimaa vaatamisväärsuste külastamiseks, pakkudes häid ühendusi ja teenuseid turistidele.
Polaaröö ja Polaarpäev
Polaarpäev (Kesköine Päike)
Polaarpäev kestab Põhja-Soomes suvel umbes kaks kuud, kui päike ei loobu üldse. Selle kestust arvestatakse eri asulates lausa kuupäevalise täpsusega.
Jõuluvana kodus Rovaniemis algab polaarpäev 6. juunil ja lõpeb 7. juulil. Selle aja jooksul saab kogeda unikaalset nähtust, kus päike püsib silmapiiril isegi keskööl.
Polaarpäev võimaldab tegeleda välitegevustega ööpäev läbi ja annab piirkonnale erilist energiat ning võimalusi, mida mujal maailmas ei kohta.
Polaaröö (Kaamos)
Polaaröö on polaarpäeva vastand - talvine periood, mil päike ei tõuse silmapiirist kõrgemale. Polaaröö kestab seda kauem, mida lähemal on koht põhjapoolsele pöörjoonele.
Kaamos ei tähenda täielikku pimedust - päev on valgustatud sinaka hämarusega, mis loob maagilise ja müstilise atmosfääri. See on parim aeg virmaliste vaatamiseks.
Kaamose lõppemisel, kui päike lõpuks taas tõuseb, toimuvad kohalikes kogukondades tähistamised ja alustatakse uuesti välitöödega. Päikese naasmine on oluline sündmus kohalike elanike jaoks.
Need äärmuslikud valgustingimused on kujundanud Lapimaa kultuuri, elustiili ja isegi arhitektuuri, kus valgus ja pimedus mängivad keskset rolli.
Virmalised - Värvide Tants Taevas
Virmaliste värviline valgusetendus on nii võimas ja erakordne loodusnähtus, et neid peab vähemalt korra elus oma silmaga nägema. See on üks Lapimaa kõige ikoonsemaid ja kõige otsitumaid elamusi.
Kui virmalisi näeb Eestis pigem harva, siis Lapimaal on see peaaegu igapäevane nähtus, mis eeldab ainult selget taevast. Õige tingimuste korral võib virmalisi näha peaaegu iga selge öö jooksul talvekuudel.
Rovaniemis on virmalisi võimalik imetleda augustist kuni aprilli alguseni, kusjuures parim aeg on septembrist märtsini, kui ööd on piisavalt pimedad ja selged.
Teaduslikult on virmalised põhjustatud päikeseosakeste kokkupõrkest Maa magnetväljaga. Need osakesed reageerivad atmosfääri gaaside (hapnik ja lämmastik) ning tekitavad imelisi rohelisi, lillasid, punaseid ja siniseid värve.
Mütoloogiliselt on kõigi põhjamaade rahvaste legendides esinevad virmalised kui sillad jumalate ja inimeste, surnute ja elavate vahel. Saamid uskusid, et virmalised on langenud sõdalaste hinged, kes tantsivad taevas.
Virmaliste pildistamine on saanud populaarseks hobiks. Parimad tulemused saavutatakse pika säriaega ja stabiilse statiiviga, kuid isegi nutitelefoniga on võimalik jäädvustada seda ilusat nähtust.
Lapimaa pakub arvukalt virmaliste vaatamise ekskursioone, kus kohalikud giidid viivad külastajad parimatesse kohtadesse ja õpetavad ära tundma, millal on parim aeg vaatamiseks.
Põhjapõdrad - Lapimaa Sümbool
Põhjapõdrad (porod) jalutavad Lapimaal vabalt ringi, sellepärast ei pea imestama, kui satud nendega seal kokku igal pool. Need imelised loomad on Lapimaa sümbooliks ja lahutamatuks osaks piirkonna identiteedist.
Vaatamata sellele, et põhjapõdrad on Lapimaad alati jaganud sealsete elanikega, pelgavad nad inimesi siiski omajagu. Metsikud põhjapõdrad hoiavad distantsi, kuid kodustatud põhjapõtradega saab lähemalt tutvuda spetsiaalsetes farmides.
Lisaks vabas looduses elavatele põhjapõtradele kasvatavad saamid ka ise põhjapõtru. See kuulub saami kultuuri juurde ja on olnud nende peamine elatusvahend sajandeid.
Põhjapõdrad on ideaalselt kohandunud Arktika tingimustega. Nende lai sõrg aitab neid lumises maastikus liikuda, paks kasukas kaitseb karmi külma eest ning nad suudavad toituda samblikest ja taimedest, mis kasvavad tundras.
Turistid saavad osaleda põhjapõdrasafari ekskursioonidel, kus on võimalik sõita põhjapõdra tiiratud kelguga läbi lumiste metsade. See on autentne ja unustamatu kogemus.
Paljudes farmides, nagu Harriniva puhkekeskus, saab põhjapõtru lähemalt vaadata, neid sööta ja kogeda nende rahulikku loomust. See on eriti populaarne perekondade seas.
Lapimaa Loodus ja Järved
Lapimaa Järved
Lapimaal on arvukalt kauneimaid järvi, mis pakuvad rahulikku ja puutumatut loodust. Need kristallselge veega järved on ideaalsed kalapüügiks, ujumiseks ja loodusvaatluseks.
Suvisel ajal on järved populaarsed kalastajate seas, sest seal leidub rohkesti lõhet, forelli ja teisi põhjapoolseid kalaliike. Talvel muutuvad järved jääkalapüügi paradoksiks.
Tundra ja Mäestik
Lõputud tundrad ja imelised kivikurud iseloomustavad Lapimaa maastikku. Tundra on avatud, puudeta maastik, kus kasvavad samblikud, sammallad ja madalad põõsad.
Lapimaa mäed, mida kutsutakse tunturideks, ei ole küll väga kõrged, kuid pakuvad siiski muljetavaldavaid vaateid. Kõige kõrgemad tipud ulatuvad üle 1000 meetri kõrguseni.
Rahvuspargid ja Kaitseala
Lapimaal on mitu rahvusparki, mis kaitsevad ainulaadset looduselurikkust. Need pargid pakuvad mitmekesiseid matkaradasid ja võimalusi loodusvaatluseks.
Lapimaa looduses elavad ka karud, hundid, ilvesed ja arvukad linnuliigid. See on üks Euroopa viimaseid kohti, kus saab kogeda tõelist metsikut loodust.
Arktilised taimed, nagu värvikad suvelilled ja maitsevad marjad (pohl, jõhvikad), õitsevad lühikese suve jooksul ja annavad tundrale värvi ja elu.
Lampivaara Ametüstikaevandus
Keset Lapimaa imekaunist loodust, Lampivaara mäel, asub ametüstikaevandus, mis on maailmas ainulaadne, kuna see on avatud ka turistidele. See on üks Lapimaa olulisemaid ja ainulaadsemaid vaatamisväärsusi.
Mäe otsas asuv ametüstikaevandus pakub külastajatele võimalust kaevandada endale isiklik ametüst, mis on kaevanduses oma aega oodanud juba 2000 miljonit aastat. See pole lihtsalt turismiatraktsioon, vaid tõeline võimalus puudutada Maa ajalugu.
Külastajad saavad osaleda juhendatud ekskursioonil, kus kohalik giid jutustab kaevanduse põnevat ajalugu, ametüsti tekkimist ja selle tähendust piirkonnas. See on hariduslik ja seikluslik kogemus korraga.
Igaüks saab kaevandada ühe ametüsti endale kaasa. See on legaalne ja osa kogemusest - ametüst, mille leiad, kuulub sulle. Suuremad ja kvaliteetsemad kivid on harvemad, mistõttu otsing on põnev ja rahuldust pakkuv.
Lisaks kaevandamisele pakub Lampivaara mägi hämmastavaid vaateid Lapimaa loodusele. Selge ilmaga ulatub vaade mitmete kilomeetrite kaugusele üle tundra ja metsade.
Ametüstikaevandus on avatud aastaringselt ja sinna pääseb nii autoga, mootorisaaniga (talvel) kui ka matkates. See on must-visit sihtkoht igale Lapimaa külastajale.
Lapimaa Toit ja Juust
Lapimaa Juust
Lapimaa juust on kohalik delikatess, mis on tuntud kogu Soomes ja kaugemalgi. Kõige kuulsam on leipäjuusto(leivajuust), mis on lame, ümmargune juust, mida traditsiooniliselt grillitakse või keedeti avatud tule kohal.
Leipäjuusto on mahe, veidi kummitaoline tekstuuriga juust, mida serveeritakse tavaliselt soojas koos pōhlamoosiga. See on Lapimaa kultuuri lahutamatu osa ja populaarne suvenīr turistide seas.
Traditsioonilised Road
Põhjapõdra liha on Lapimaa köögi alus. Seda serveeritakse hautisena, praetisena või kuivatatud lihana. Põhjapõdra liha on kõhn, tervislik ja omab ainulaadset maitset.
Metsik lõhe ja teised kalaliigid mängivad samuti olulist rolli kohalikus toitumises. Värske, suitsutatud või kuivatatud kala on delikatess, mida pakutakse paljudes restoranides.
Metsised marjad on Lapimaa köögi aare. Pohl (cloudberry), jōhvikad, mustikad ja pōhlad kasvavad looduslikult ning neid korjatakse suvekuudel. Neid kasutatakse moosides, koekides ja isegi alkohoolsetes jookides.
Muu ulukiliha, nagu põder ja metskitse, on samuti levinud ja pakub autentset metsikut maitset, mis on omane Lapimaa gastronoomiale.
Kaasaegne Lapimaa gastronoomia ühendab traditsioonilised koostisosad modernse köögikunstiga, pakkudes ainulaadseid ja meeldejäävaid söögielamusi.
Turism ja Tegevused Lapimaal
⚠️ NB: lapimaa.ee pakub informatsiooni, mitte reisiteenuseid ega broneerimist.
Talvised Tegevused
Turism on üks Lapimaa peamisi tööstusharusid, millest tuleb suurem osa piirkonna sissetulekust. Nii Lapimaal kui ka mujal Põhja-Soomes on ideaalsed võimalused talispordiks.
Suusatamine on üks populaarsemaid tegevusi. Levi, Ylläs ja teised suusakeskused pakuvad pikki laskumisradasid, kvaliteetseid tõstukeid ja imelist lumekatet. Maastik on uskumatult kaunis, mäed kõrged ja laskumisrajad pikad.
Kelgukoerasõidud (husky safari) on unikaalne kogemus. Oma koertega kelku juhtides saab läbida lumiseid metsi ja tundraid, kogedes adrenaliini ja looduse rahu.
Mootorisaanisõidud pakuvad kiiremat tempot ja võimalust uurida kaugemaid piirkondi. Giididega ekskursioonid viivad külastajad kaunimate vaatepunktideni.
Jääkalapüük on traditsiooniline talvine tegevus, kus augusse puuritud jääle istudes püütakse kala. See on rahulik ja mediitatiivne kogemus.
Suvised Tegevused
Matkamine kesköise päikese käes on unustamatu. Pikad matkarajad, nagu Karhunkierros, pakuvad võimalust kogeda Lapimaa loodust selle kõige kaunimas vormis.
Kalapüük suvekuudel on populaarne nii kohalike kui ka turistide seas. Kristallselgetes jõgedes ja järvedes leidub lõhet, forelli ja teisi püügiväärseid liike.
Majutus
Ööbida saab hotellides, suvemajades, traditsioonilistes kottides(saami telkides), klaasigludes, kust näeb virmalisi voodist vaadates, ja isegi jäähotellides.
Lapimaale tasub minna igal aastaajal! Iga hooaeg pakub unikaalseid elamusi - talvel virmalised ja lumi, suvel kesköine päike ja rohelus, sügisel värviline lehtede vaip ja kevadel päikese naasmine.
Praktiline Informatsioon
Lapimaa Ilm
Talv: -20°C kuni -40°C
Suvi: +10°C kuni +25°C
Parim aeg: Talv (detsember-märts) virmaliste jaoks, suvi (juuni-august) kesköise päikese jaoks.
Lapimaa Vald
Lapimaal elab vaid 3,6% kogu Soome riigi elanikkonnast, see on kõige hõredamalt rahvastatud Soome piirkond.
Suurim linn: Rovaniemi (ca 63,000 elanikku)
Kuidas Lapimaalegi Jõuda Eestist?
Lennukiga: Kõige kiirem viis on lennata Tallinnast Helsingi ja sealt edasi Rovaniemisse. Otsevõistlusi Tallinnast pole, kuid ühenduslennud on mugavad.
Autoga: Seiklushimulistele sobib autosõit läbi Soome. Tallinnast Rovaniemini on umbes 1300 km, mis võtab ligikaudu 15-17 tundi sõiduaega (läbi Helsingi ja Oulu).
Reisipakett: Paljud reisifirmad pakuvad valmispakette, mis sisaldavad lende, majutust ja tegevusi. (NB: lapimaa.ee ei paku broneerimist)
Mida Kaasa Võtta?
Talvel: Soojad kihistusrõivad, termopesud, paks jope, kindad, müts, sall, soojas saapad. Temperatuurid võivad langeda alla -30°C.
Suvel: Kergemad rõivad, kuid ka soe jakk õhtusteks, putukavastane vahend (sääsed võivad olla tülikad), mugavad jalatsid matkamiseks.
Aastaringselt: Päikeseprillid (päikese peegeldus lumelt talvel, kesköine päike suvel), kaamera, akupank (külm tühjendab akusid kiiresti).